Kaido Kevvai, Mark Liik ja Andry Nõmmsalu Artec Design OÜ-st kinnitavad, et IPCstandardid muutuvad üha olulisemaks: need on asendamatud tootmises, ent ka projekteerijail on üha rohkem põhjust sellesse maailma süveneda.

Heaks näiteks standardite kasutamisest, koostööst ja õnnestunud tootest on ühistranspordis kasutatavad validaatorid, mis valmisid Ridango AS tellimusel ja koostöös Artec Design OÜ ja OSHINO Electronics Estonia OÜ-ga. Validaatorite puhul tuleb eristada siinkohal kahte erinevat arendusetappi: trükkplaatide projekteerimine ja tootmine ning validaatori korpuse disainimine ja tootmine.

Projekteerimisfaasis kasutati IPC-standardeid eelkõige trükkplaadi disainimisel – näiteks standardis IPC-7351 on üsna täpselt kirjeldatud, milline trükkplaat peab olema. „Samas on skeemi joonestamise ja komponentide valiku ning ühendamise kohta standardites üsna vähe kirjas,“ möönab Mart Liik. „Projekteerijal peab jätkuma ka loomingulisust, et trükkplaat ka töökindel oleks ja kõik komponendid õigesti ühilduksid.“

Validaator

Standardi kasutamise võlu seisnebki Kaido Kevvai sõnul selles, et seda aluseks võttes pole vaja seal räägitud detaile eraldi tootjaga kokku leppida ning see lihtsustab kommunikatsiooni: „Saatsime dokumentatsiooni OSHINOsse ja sisuliselt polnud neil pärast seda rohkem küsimusi. Standardites on näiteks kirjeldatud, kuidas on õige või vale komponente trükkplaadile joota või liimida ja see teeb suhtlemise tootja ja tellija vahel palju lihtsamaks.“

Nii loovad standardid korda ja nende abil pannakse paika reeglid, mis oleksid kõigile ühte moodi arusaadavad. Ja kui tekib küsimus kvaliteedis või mõnes muus küsimuses, saab viidata standardile.

Ka OSHINO Electronics Estonia OÜ tegevjuht Ingvar Kuusk lisas, et täna on IPC-standardite kasutamine olenemata seadmest tootmisprotsessi A ja 0, standardi järgimine tagab töökindluse ning toote kvaliteedi.

Projekteerimise keerukam osa

Kui trükkplaadi tootmine on standarditega üsna hästi kaetud, siis validaatorite korpuse projekteerimine ja kokkupanemine on juba keerulisem ülesanne. Väljatöötatud validaatori korpusel on palju ebastandardseid komponente, mis luuakse spetsiaalselt selle toote jaoks ja mis ei ole standardiseeritud.

Toote funktsionaalsuse ja töökindluse nõuded, lõplik toote kontroll, nõuded kaablitele, pistikule ja korpusele on küll IPC-standardites kirjeldatud, ent konkreetse seadme koostejuhend on iga seadme jaoks eriline ja sisaldab juhiseid, mis järjekorras seade kokku panna, kuidas ja mida ühendada või testida.

Nii tuli projekteerijal leida, milline peaks olema validaatori korpuse kuju, et sinna mahuks 6–7 trükkplaati, seade oleks töökindel ning ka mugav kasutada.

Standard kiirendab tootearendust

Validaatorite esmane arendus võttis aega ca pool aastat, selle aja jooksul valmisid viis prototüüpi – projekteerimisel kasutas Artec Design IPC-standardeid. Järgnevad neli kuud kulusid tootmisele. „Tänu standarditele ei nõudnud trükkplaatide tootmine erilist lisatööd,“ selgitab Andry Nõmmsalu, et kümne kuuga jõuda tootmisse on tootearenduse mõistes väga lühike aeg ning ka siin oli abi standardite kasutamisest.

Täna on Ridango AS-i validaatorid kasutusel mitmetes Eesti linnades, nt Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Samas teeb Ridango projekte ka Eestist väljaspool, validaatoritega terviklahendusi on müüdud Rootsi, Leetu, Gröönimaale, aga ka Kiievisse, kuhu läheb pea 6000 seadet. „Standardid muudavad suhtlemise erinevate tootjatega lihtsaks, seda nii Eestis kui Euroopas. Saadame dokumentatsiooni ja küsimusi ei teki.“

Validaator

LISATABEL: Standardite vajalikkus
- IPC-standardid lihtsustavad projekteerija- ning tootjavahelist koostööd ning aitavad läbi mõelda kriitilised küsimused: kompromisse tuleb leida tehnoloogia valikul, et kõik komponendid omavahel ühilduksid, lisaks tuleb leppida kokku kvaliteedistandard, millest lähtutakse. Lisaks läbimõeldud tervikule annab see kliendile kindluse kvaliteedis, seadme töökindluses ja toob pikemas perspektiivis kulude kokkuhoiu.
- Ühtsed nõuded lihtsustavad märgatavalt kommunikatsiooniprotsessi: kui midagi ei toimi, saab vaadata standardist, mis võiks olla teisiti. Seega aitab standardi kasutamine tellijal ja valmistajal asjadest ühtmoodi aru saada ja küsimuste tekkimisel saab viidata standardile.
- Standardid peavad eluga kaasas käima ja pidevalt uuenema: uute komponentide lisandumisel tuleb ka standardeid täiendada. Pöörases tempos arenevad ka arvutid ja programmid.