MITTETULUNDUSÜHINGU EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Eesti Elektroonikatööstuse Liit (edaspidi Liit) on mittetulundusühing, mis ühendab vabatahtliku liikmeksoleku alusel elektroonikaga tegelevaid äriühinguid, uurimis- ja projekteerimisasutusi ning teisi selle tööstusharu tegevusega seotud juriidilisi ja füüsilisi isikuid.

1.2. Liidu nimi eesti keeles on EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT. Liidu nimi inglise keeles on ESTONIAN ELECTRONICS INDUSTRIES ASSOCIATION. Liidu asukoht on Tallinn.

1.3. Liidu asutamisdokumentideks on asutajate vahel sõlmitud asutamisleping ja üldkoosolekul vastu võetud põhikiri. Liit on asutatud 3. juunil 2010.a.

1.4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning käesolevast põhikirjast. Liit on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik sellest tulenevate õiguste ja kohustustega.

1.5. Iga Liidu liige võib samaaegselt kuuluda mõnda teise Liitu või assotsiatsiooni, samuti kui Liit ise võib olla teiste liitude või assotsiatsioonide liige. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest, samuti ei vastuta Liidu liikmed Liidu kohustuste eest.

1.6. Liit kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel. Tema kulusid ületavad tulud kuuluvad järgmise perioodi kulude katmiseks. Liidul on omaette vara, iseseisev bilanss ning arvelduskontod pankades.

2. EESMÄRGID

2.1 Liidu tegevuse eesmärgiks on elektroonikasektori konkurentsivõime tõstmine läbi tootmise, ettevõtluse ja turunduse arendamise elektroonikatööstuses ning sellel alal oma liikmetele soodsamate tingimuste loomine järgmiste tegevusvaldkondade kaudu:

1) majandus- ning erialase teabe kogumine ja vahendamine liikmetele ning valitsusasutustele;
2) tööstusharusisese ühistegevuse korraldamine;
3) tööstusharudevahelise koostöö süvendamine;
4) välissidemete arendamine;
5) töökeskkonna, töökorralduse ja töösuhete arendamine;
6) hariduse edendamisele panustamine täpisteaduste s.h. elektroonika ja automaatika valdkonnas;
7) valdkondlikku teadus-, uurimis- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TAI) edendava informatsiooni levitamine liikmete seas koos liikmete vastavasisuliste vajaduste kogumise ning edastamisega asjakohastele valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Liit:

1) esindab oma liikmete huve ametiasutustes;
2) esindab tööstusharu tööandjaid kahe- ja kolmepoolsetes suhetes riigiga ja töövõtjatega;
3) osaleb tööstusharu majandus-, tehnika-, innovatsiooni-, töösuhete ja palgapoliitika väljatöötamisel;
4) korraldab koostööd vastavate välisorganisatsioonidega;
5) osaleb normatiivdokumentatsiooni ning erialaterminoloogia väljatöötamisel, kooskõlastamisel, lähendamisel ja ühtlustamisel;
6) korraldab nõupidamisi, seminare ja teisi üritusi teabe vahendamiseks ja levitamiseks;
7) korraldab oma liikmete osavõttu rahvusvahelistest üritustest.

2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks on Liidul õigus:

1) olla vahendajaks liikmete ning valitsusasutuste vahel;
2) teha koostööd teiste eriala-ja tööandjate liitudega;
3) arendada suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega;
4) oma tegevuse arendamiseks võtta vastu abirahasid, annetusi, pärandusi, omada kinnisvara ja väärtpabereid;
5) teostada tehinguid ja sooritada muid õigustoiminguid nii Eesti Vabariigis kui välisriikides.

2.4. Liit tegutseb kooskõlas eetika- ja konkurentsireeglitega ning järgib kõiki kehtivaid konkurentsiõiguse sätteid. Liidus ei vahetata äriliselt tundlikku informatsiooni ega sõlmita ausat konkurentsi takistavaid kokkuleppeid.

3. LIIDU LIIKMEKS VASTUVÕTMINE JA LIIDUST VÄLJAASTUMINE

3.1. Liidu liikmeteks võivad astuda Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad ja järgivad Liidu põhikirja ja maksavad liikmemaksu.

3.2. Liikmemaksu õigeaegselt ja täies mahus tasunud Liidu liikmel on kõik Liidu liikmeõigused ja -kohustused.

3.3. Vastuvõtmise otsustab Liidu juhatus lihthäälteenamusega vastava kirjaliku avalduse alusel.

3.4. Liikmelisuse peatamise ja lõppemise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Vaidlused liikmeksoleku küsimustes lahendab volikogu.

3.5. Liikmelisus lõpeb:

1) omal soovil väljaastumisega;
2) Liidust väljaarvamisega;
3) liikme lõppemise, ühinemise või jagunemise korral.

3.6. Liige võidakse Liidust välja arvata, kui ta ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi. Välja arvatud liige võib taastada liikmelisuse üldistel alustel.

3.7. Liidust väljaastumisel või väljaarvamisel tuleb tasuda eelmise perioodi liikmemaks. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab ettenähtud liikmemaksu tasuma kolme kuu ulatuses alates avalduse esitamisest.

3.8. Liidu liikmel on õigus:

1) osaleda üldkoosolekul, valida ja olla valitud;
2) esitada Liidu koosolekutele arutamiseks Liidu tegevust puudutavaid küsimusi;
3) olla valitud Liidu juhatuse, revisjonikomisjoni või muu organi liikmeks;
4) osa võtta juhatuse koosolekutest;
5) olla käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras kaitstud ja esindatud Liidu poolt;
6) kasutada Liidu majandusalaseid, organisatsioonilisi, teabe- ja teisi teenuseid ning võtta osa Liidu korraldatud üritustest;
7) saada Liidu juhatuselt teavet Liidu tegevust puudutavates küsimustes;
8) peatada oma liikmelisus Liidus või astuda vastava majandusaasta lõpul Liidust välja.

3.9. Liidu liige on kohustatud:

1 ) täitma käesolevat põhikirja ja Liidu juhtorganite pädevuse piires tehtud otsuseid;
2) aitama kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele;
3) tasuma liikmemaksu volinike koosoleku poolt määratud suuruses ja tähtaegadel;
4) tagama äriühingu töötingimuste ja töösuhete vastavuse Eesti Vabariigis kehtivate seadustega ja liikmeid siduvate kokkulepetega;
5) edastama Liidule avalikku teavet oma äriühingu ja tegevuse kohta teabematerjalide koostamiseks.

4. JUHTIMINE

4.1. Liidu kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või volinikuga tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses Liidu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) Liidu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.

4.3. Üldkoosolek toimub vähemalt korra aastas seadusega ette nähtud juhtudel ja korras. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva. Liidu koosolekud korraldatakse järgides järgnevaid üldpõhimõtteid: igal koosoleku aluseks on üksikasjalik päevakord, Liidu juhatus kontrollib üle koosoleku päevakorra ja osaleb koosolekul, et tagada koosoleku vastavus konkurentsiseadusele; koosolekul osalejad kinnitavad, et nende käitumine on
kooskõlas konkurentsiseadusega; iga koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis on üksikasjalik ja täpne.

4.4. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja Liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek on otsustusvõimeline kui üldkoosolekul osaleb vähemalt ¼ Liidu liikmetest. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul esindatud liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Liidu tegevuse eesmärgi muutmine, mille puhul on nõutav kõigi Liidu liikmete nõusolek. Liidu põhikirja muutmiseks ja täiendamiseks ning Liidu lõpetamiseks, ühinemiseks või jagunemiseks on nõutav 2/3 Liidu liikmete nõusolek. Isikute valimisel loetakse valituks enim hääli saanud kandidaat/kandidaadid. Üldkoosolekul võib osaleda esindaja kaudu. Esindajale peab olema antud kirjalik volikiri. Esindajate volikirjad või nende ärakirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.

4.5. Liidu liikmetel on õigus vastu võtta ostuseid liikmete üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab üldkoosoleku otsuse eelnõu kirjalikult kõigile liikmetele, määrates ära tähtaja, mille jooksul liige peab esitama otsuse kohta oma seisukoha, s.t. otsuse eelnõuga nõustumise korral selle digitaaselt allkirjastama. Kui liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad ja otsuse on digitaalselt allkirjastanud vähemalt ¼ Liidu liikmetest välja arvatud Liidu tegevuse eesmärgi muutmine, kus on nõutav kõigi Liidu liikmete nõusolek, samuti Liidu põhikirja muutmine ja täiendamine ning Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine, kus on nõutav 2/3 Liidu liikmete nõusolek ja digitaalne allkiri. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Kui hääletusprotokoll esitatakse registripidajale, peab see lisaks sisaldama Liidu liikmete nimekirja ja otsust.

4.6. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek. Volinike koosoleku pädevuses on:

1) volinike esimehe valimine;
2) juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine;
3) juhatuse koostatud aastaeelarve, tegevuskava, Liidu struktuuri ja arengukava kinnitamine;
4) Liidu vara käsutamise heakskiitmine tehingutes, millised ületavad kinnitatud aastaeelarve ja juhatusele antud volituste piire;
6) audiitori nimetamine ning vastava lepingu sõlmimine ;
7) liikmemaksu kehtestamine; liikmeksolekuga seonduvate vaidluste lahendamine;
8) aastaaruannete heakskiitmine enne üldkoosolekule esitamist.

4.7. Igal Liidu liikmel on õigus osaleda volinike valimises ja olla valitud volinikuks.Volinike koosolek on 7-12 liikmeline, täpse suuruse määrab üldkoosolek.Volinikud valitakse kaheks aastaks.

4.8. Volinik võib tagasi astuda enne volituste lõppemist, teatades sellest volinike koosolekule vähemalt kuu aega ette. Voliniku võib enne volituse lõppemist tagasi kutsuda üldkoosolek, kui voliniku tegevus on vastuolus Liidu tegevuseesmärkidega ja/või kahjustab Liidu mainet.

4.9. Volinike koosolek kinnitab enda töökorralduse ning valib endi seast esimehe, kes korraldab volinike koosoleku tööd.

4.10. Volinike koosolekute kokkukutsumisele ja läbiviimisele ei kohaldata seaduses ja põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatut.

4.11. Volinike koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Volinike koosoleku kutsub kokku volinike esimees, saates kutse e-posti teel volinikele vähemalt seitse tööpäeva ette. Volinike koosolek on otsusvõimeline kui koosolekul osaleb üle poole volinikest. Igal volinikul on üks hääl. Volinike otsused tehakse koosolekul osalenud volinike lihthäälte enamusega. Volinikud annavad oma tegevusest aru üldkoosolekule.

4.12. Volinikel on õigus vastu võtta otsuseid volinike koosolekut kokku kutsumata. Volinike esimees saadab otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile volinikele e-kirja teel, määrates tähtaja, mille jooksul volinik peab esitama otsuse eelnõu kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui volinik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.

4.13. Hääletustulemuste kohta koostab volinike koosoleku esimees hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata volinikele. Hääletusprotokolli kantakse: vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega (sealhulgas otsuse poolt hääletanud volinikud nimeliselt), otsuse suhtes eriarvamusele jäänud voliniku nõudel tema eriarvamuse sisu, muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.

4.14. Liitu juhib ja esindab igapäevaselt ühe- kuni kolmeliikmeline juhatus, kellevalib üldkoosolek kuni viieks aastaks.

4.15. Juhatuse pädevuses on Liidu igapäevane juhtimine. Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Juhatus allub ja annab aru volinike koosolekule. Juhatus juhindub oma tegevuses volinike koosoleku seaduslikest korraldustest.

5. VARAD

5.1. Liidu varad ja vahendid moodustavad:

1) sisseastumismaksud ja liikmemaksud;
2) vallas- ja kinnisvara ning väärtpaberid;
3) toetused, abirahad, annetused, kingitused;
4) põhikirjaliste teenuste tasud;
5) Liidu organiseeritud ürituste tasud;
6) muud rahalised tasud põhikirjaliseks tegevuseks.

5.2. Liidu vahendeid kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, Liidu tegevuse tagamiseks ja arendamiseks liikmeskonna hüvanguks.

5.3. Liit võib oma liikmetelt laenu saada või neile laenu anda.

5.4. Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

5.5 Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.6 Liit korraldab oma raamatupidamise ja statistilise aruandluse vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega.

6. LIIDULÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on 2/3 Liidu liikmetest.

6.2. Liit võidakse sundlõpetada seaduses sätestatud alustel ja korras.

6.3. Liidu lõpetamisel valib üldkoosolek või sundlõpetamisel määrab kohus likvideerimiskomisjoni. Komisjon viib läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud korras.

6.4. Üldkoosolek otsustab, milliseks elektroonikatööstuse üldiselt edendavaks eesmärgiks antakse üle Liidu allesjäänud vara.

6.5. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel seaduses ettenähtu korras.

Põhikiri on vastu võetud 30. juunil 2023.a.