Alates 5. jaanuarist 2021 jõustub ettevõtetel kohustus registreerida oma tooted Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) SCIP[i]-andmebaasi juhul, kui toodetes või toote komponentides sisaldub väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi.
Väga ohtlikke aineteks loetakse aineid (SVHC[ii]), mis on loetletud REACH määruse kandidaatainete nimekirjas. SVHC nimekirja leiab ECHA kodulehelt siit. SCIP on EL-i jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) alusel loodud toodetes sisalduvate probleemsete ainete andmebaas.
Paljude toodetega seotud kohutus
Tutvustame lähemalt, mis kohustus see on ja kuidas see rakendub. Kuigi suur osa ettevõtteid võivad arvata, et nad kemikaalidega ei tegele ja neid see teema ei puuduta, siis tegelikult on jutt igat tüüpi toodetest. Näiteks on leitud väga ohtlike ainete nimekirja lisatud aineid riietes, jalanõudes, ehetes, kodutekstiilides, juhtmetes, kaablites, elektroonikatarvikutes, plastikust ja tekstiilist põrandakatetes, seinakatetes, sporditarvetes ja plastikust ning kummist toodetes. See nimekiri ei ole kaugeltki lõplik vaid annab aimu kui ulatuslikult ohtlikke aineid leidub ja et kõik tööstused peavad selle teemaga tegelema.
Kellele kohustus kehtib?
Toodete SCIP-andmebaasi esitamise nõudega peavad kursis olema kõik, kes on Euroopa Liidus tootjad ja koostajad, EL-i importijad ja turustajad. Ainult jaemüüjad ja otse tarbijatele müüjad ei pea teatist esitama. Seda seetõttu, et kuna importijatel ja tootjatel juba on see kohustus, siis jaemüügi ajaks peaks regulatsiooni järgi olema juba kõik varasemas faasis esitatud.
Väga ohtlike ainete sisaldus toodetes
Selleks, et otsustada, kas teie ettevõtte tooted on samuti vaja SCIP-andmebaasi teatada, peate teadma oma toodetavate või importidavate toodete koostist või vähemalt nende toodete väga ohtlike ainete sisaldust. Kas te teate oma toodete ja sisseostetava komponentide koostist? SCIP-andmebaasi teatise peavad esitama ettevõtted, kelle toodete koostises leidub väga ohtlikke aineid üle 0,1 massiprotsendi.
Alates 2020. aasta juunist on REACH väga ohtlike kandidaatainete loetelus 209 ainet, mis võivad olla ohtlikud inimesele või keskkonnale. Need 209 ainet on nn kandidaatainete loetelus, kuna neid on küll lubatud kasutada toodetes, aga kui ainet on rohkem kui 0,1 massiprotsenti artikli kohta, siis hakkavad kehtima igasugused õiguslikud kohustused sh teavituskohustused ja ohutu kasutamise tagamise kohustused klientide ees ja ECHA ees (see on juba REACH määruse[iii] enda teema). SCIP teatise kohustus kehtib nüüd samuti siis nende toodete osas, mis sisaldavad nimetatud 209 ainet üle 0,1 massiprotsendi. Kandidaatainete loetelus olevaid aineid on kasulik oma toodete kohta teada ka sellel põhjusel, et samm-sammult on Euroopa Liidu eesmärk need üldse kasutusest kõrvaldada ning asendada ohutumate alternatiividega. Arvestada tuleb sellega, et kandidaatainete nimekiri täieneb pidevalt, sinna lisatakse aineid kaks korda aastas, tavaliselt jaanuaris ja juunis.
Kuidas toodet määratletakse?
Eraldi tuleb rääkida veel sellest, mida mõeldakse toote all, mille massist aine sisaldust tuleb arvestada. Eristatakse tooteid ja kompleksseid tooteid. Tooteks loetakse kõiki esemeid, millel antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. Pastapliiats on juba kompleksne toode, mis koosneb tindist, südamikust, südamiku otsas olevast kirjutuspeast, metallvedrust, plastikkorpusest ja mõnikord pehmendusest ning triipkoodi kleepsust jms. Need nimetatud komponendid on kõik eraldi tooted ja ohtlike ainete sisaldust tuleb uurida iga selle komponendi ehk alltoote kohta eraldi. Kui üks nendest komponentidest sisaldab ühte 209 ainest rohkem kui 0,1 massiprotsenti, siis tuleb see üks komponent esitada SCIP andmebaasi ja lõpuks registreerida ka pastapliiats, milles see ohtlikku ainet sisalduv komponent esineb.
Teadlikkus toote koostisosadest
Arvatavasti on kõige keerulisem leida vastust küsimusele, kas ettevõtte tooted sisaldavad väga ohtlikke aineid, mis toodetes, komponentides ja kui palju täpselt. Selleks tuleb koostööd teha tarnijatega ja uurida nendelt ostetavate toodete koostise infot. Minimaalselt on tarnijatel kohustus informeerida oma kliente väga ohtlike ainete olemasolust toodetes ja anda täpne kontsentratsioon. Praktika tuleb kasutada järelpärimist, sest paraku suur osa tarnijatest ei tea midagi kohustuslikust informeerimisest ning hakkavad oma tooteportfelli sisu uurima alles siis, kui klient küsib. 2018. aastal ECHA tehtud uuring näitas, et 89% tarnijatest ei ole edastanud sellekohast teavet oma klientidele ilma vastava päringuta[iv].
Tarnijate kaasamine
Kuna ka tarnijal on kohustus alates 2021. aasta jaanuarist oma vastavate toodete kohta SCIP teatis teha, siis võib lahkelt tarnijatele seda kohustust meelde tuletada. See on kasulik, kuna alternatiivina on võimalik, et Euroopa tarnija edastab teile oma tootekohase SCIP teatise numbri ja te saate tarnija toote teatist kasutada oma kompleksse toote teatise osana. See tähendab siis, et te saate SCIP andmebaasis näidata, et teie mitmest komponendist koosnev kompleksne toode sisaldab viidatud konkreetset tarnija toodet (mis omakorda sisaldab ohtlikku ainet) ja see toote kohta on SCIP teatis juba esitatud. See on hea ka seetõttu, et tulevikus peaks hakkama tarnija poolt tehtud uuendused, kui neid on vaja teha toote teatises, ilmuma ka teie toote kohases infos.
Kogemus näitab, et andmete kogumine on kõige suurem väljakutse ja tarneahelast info kätte saamine võtab aega. Seega ettevõtetel, kelle pole siiani ohtlike ainete kasutamise kohta oma toodetes mingit ülevaadet, peaks sellega tegelema hakkama juba praegu.
SCIP –andmebaasi saab katsetada
SCIP- andmebaasi prototüüp on juba praegu avatud kõigidele ettevõtetele. Kellel huvi saab tutvuda selle ülesehituse ja tööpõhimõttega, teha sisestusi ja katsetada. Praegu sisestatud info aga ei ole ametlikult esitatav ja loetakse testinfoks. Ametlikult avatakse SCIP andmebaas oktoobris 2020 ja siis saab hakata tegema teatisi ja neid ametlikult esitama. Eestis jagab SCIP-andmebaasi kohta infot Terviseamet (vt siit).
Miks selline andmebaas on vajalik?
SCIP-andmebaasi puhul on tegelikult tegemist EL-i ringmajandusele ülemineku tegevuskava ühe osa või etapiga. Selle eesmärk on koguda ja anda teavet jäätmekäitlejatele ohtlikke aineid sisaldavate toodete kohta ja kus need ohtlikud ained täpsemalt toodetes asuvad. See võimaldab tulevikus tooteid paremini sorteerida ja ringlusse võtta. Kuna andmebaas saab olema avalik, siis on ka tarbijatel võimalik selle kaudu tutvuda, mis ohtlikke aineid tooted sisaldavad ning teha teadlikke valikuid nii tarbimisel kui kasutusest kõrvaldamisel. Üldiselt ka SCIP teavituse puhul on kaudne eesmärk toodetes sisalduvate probleemsete ainete järkjärguline asendamine ohutumate alternatiividega.
Kuidas alustada?
Kui olete kas tootjad, koostajad, importijad või muud tarneahelas osalejad, kes lasevad tooteid turule, siis alustage päringute tegemisest oma tarnijatele, et teada saada oma toodete koostised. Valmistage ette oma majandustarkvara või -süsteem, milles neid andmeid hallata ja lõpptooteks kokku konsolideerida. See on suur töö – kui hätta jääte, siis võtke ühendust ekspertidega.
Autor: Andra Gross
Toodete vastavuse ekspert
andra.gross@supplytank.eu
[i] SCIP – Substances of Concern In articles as such or in complex objects (Products)
[ii] SVHC – Substances of Very High Concern nimekiri https://echa.europa.eu/et/information-on-chemicals/candidate-list-substances-in-articles-table
[iii] REACH määrus (EÜ) nr 1907/2006
[iv] ECHA 2019. FORUM Substances in Articles Pilot project report.