Iga aastaga kasvavat rahvusvahelist tähelepanu haaranud kaheksandal elektrooonikatööstuse aastaseminaril “IPC DAY EMS 2023: “Where have all the orders gone?” tõdesid eksperdid, et elektroonikatööstuses on kahekohalise protsendikasvu periood läbi saamas ning olukord normaliseerumas. Seminaril käsitleti globaalse haardega valdkonna probleeme ja väljavaateid nii Euroopas kui maailmas.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk andis ülevaate kohaliku elektroonikatööstuse väljakutsetest. Ta sõnul on Eesti elektroonikatööstus Baltimaade suurim ning viimaste aastate kriisidega tõestanud oma säilenõtkust ja kasvanud vaatamata koroonakriisile, tarneraskustele ja sõjale. 2022. aasta oli sektorile rekordilise käibekasvuga.

“Osalt on selle taga komponendikriisist tulenev hinnatõus, kuid ka nõudlus oli eelmisel aastal väga suur. 2023. aasta mõnedel kuudel oleme näinud langust võrreldes eelmise aasta väga kõrge võrdlusbaasiga, kuid aasta kokku tuleb sektorile siiski hea. Meie võime näha ette ja teha prognoose on langenud mõne kuu peale ning seetõttu on täpseid prognoose järgmiseks aastaks keeruline teha,” tõdes Kolk.

Ta sõnul sõltub elektroonikatööstuse käekäik suuresti teiste sektorite käekäigust sihtturgudel, kuna 93% kohalikust elektroonikatööstuse toodangust eksporditakse. “Näiteks mõjutab osasid meie elektroonikatootjaid, kes toodavad tarkade majade lahendusi, Põhjamaade ehitussektori langus. Samas näiteks auto- ja kaitsetööstuses on nõudlus endiselt kõrge,” rääkis Kolk.

Kolgi sõnul on Eesti elektroonikatööstus olnud Ukraina sõjast vähe mõjutatud, kuna eksport Venemaale moodustas vaid 3-4%. “Võrreldes teiste tööstusharudega kulutab elektroonikatööstus vähem elektrit ning seetõttu on sektorit energiahindade kasv vähem mõjutanud,” sõnas Kolk.

“Eestis on maailmatasemel elektroonikatööstus ja laialdane kompetents läbi kogu väärtusahela ning meie ettevõtted suudavad pakkuda lisaks elektroonikatootmise teenusele ka tootearendusest, prototüüpimist ja müügijärgset teenust,” rääkis Kolk. Eestis paikneb 24 elektroonika tootmisteenust (EMS) pakkuvat ettevõtet, mis teeb Eestist Baltikumi suurima elektroonikakeskuse.

Inseneride puudus on muutunud teravaks

Üheks sektori väljakutseks on Kolgi hinnangul inseneride ja muude elektroonika spetsialistide puudus, mis võib hakata valdkonna arengut pärssima. Eesti Elektroonikatööstuse Liit on valdkonna populariseerimiseks viimasel neljal aastal korraldanud koolinoortele suunatud teavituskampaaniat, et tuua rohkem noori elektroonikat õppima.

Inseneride terava puuduse tõi oma ettekandes välja ka Inission Tallinna tegevjuht Nadežda Dementjeva. Oma tooteid Euroopa, Aasia ja USA turgudele eksportiv ettevõte on viimase kahe aasta jooksul suurendanud oma müügimahtu ja käivet rohkem kui kaks korda ning teinud investeeringuid tootmisvõimekuse kasvuks. “Meil on üle 400 aktiivset toodet tootmises ja kõik meie insenerid on olnud nendega 100% hõivatud. Kui tahta kasvada, on meie üheks väljakutseks inseneri ressurss,” tõdes Dementjeva.

Tellimuste languse taga võib näha ette tehtud müüki

Elektroonikatootjate turgu analüüsiva Saksa ettevõtte in4ma ekspert Dieter G. Weiss otsis oma ettekandes vastuseid küsimusele, miks on Euroopa EMS sektoris tellimuste maht vähenenud. Weissi hinnangul tekitas komponentide kriis olukorra, mis pani ettevõtteid igaks juhuks suuri varusid ostma, mida aga nüüd on vaja maha müüa. Vastates, mis on praegu tellimuste vähenemise taga, ütles ta, et palju müüki on juba ette ära tehtud. Kõrgete intresside olukorras ennustab ta Euroopa EMS ja originaaldisainiga seadmete tootjate (ODM) sektori aastaseks kasvuks aastani 2030 keskmiselt 6,9%. Kuna Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on elektroonikatootmine kasumlikum kui Lääne-Euroopas, soovitab ta ettevõtetel vaadata just siia regiooni.

Teiste esinejate seas andis Euroopa elektroonika tootmisteenuste (EMS) sektori olukorrast ülevaate In4ma analüütik Dr. Mareike Haaß ning investorite vaadet elektroonikatootmise finantseerimisele tuvustas investeerimispanga Raymond James asepresident Simon Majer.

Rahvusvahelise elektroonikatööstusi ühendava assotsiatsiooni IPC tehnoloogiliste lahenduste vanemdirektor Dr. Peter Tranitz rääkis sammudest, kuidas jõuda Euroopas säilenõtke ja kogu väärtusahelat kiipidest süsteemideni hõlmava elektroonikatootmiseni. Samuti sai kuulda ettekandeid elektroonikatööstuse digitaliseerimisest ning oma edulugusid jagasid kontsernide Note AB ja Inission AB presidendid. Päeva lõpetas EMS sektori tippjuhtide paneel, kus sektori arengute ja Euroopas tootmise üle arutlesid Note AB, CMS Electronics, Eurocircuits, Vector Blue Hub, Orbit One Group, SG Automotive, Jotel OÜ ja Zollner Elektronik AG juhid.

Seminaril osalesid elektroonikatööstuse esindajad üle Euroopa, kokku enam kui 200 osalejat 23 riigist. Seminari toetasid IPC, Tallinna linn, ASMPT, Incap, Inission, Arrow, Avnet ja EMS Scout.

Fotogalerii leiad siit: https://photos.app.goo.gl/4guinJLZY2ju1KCD9