Elektroonikasektori märksõnadeks 2024. aastal olid digitaliseerimine ning tõhus ja jätkusuutlik tootmine. 2025. aastal ootavad sektorit ees erinevad projektid, mille jaoks mullu polnud aeg soodne.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk andis Postimehe eriväljaande “Tööstus” jaoks ülevaate elektroonikatööstusest. Täpsemalt uuriti, milline oli möödunud aasta elektroonikasektori jaoks, mida oodata aastalt 2025 ja mis on seis Eesti elektroonikasektori ekspordiga.
Arno Kolk sõnas, et elektroonikasektori märksõnadeks 2024. aastal olid digitaliseerimine ning tõhus ja jätkusuutlik tootmine. Tootmisprotsesse optimeeriti ning koostööd klientidega tugevdati. Seda selleks, et pakkuda veel paindlikumaid ja kvaliteetsemaid lahendusi.
2025. aastal ootavad Kolgi sõnul sektorit ees erinevad projektid, mille jaoks mullu polnud aeg soodne. Enim mõjutab Põhjamaade turul konkurentsi just energiahind, kus energia on oluliselt odavam. Sektori arengule avaldab mõju ka CO₂-kvoodikaubanduse laiendamine transpordisektorile, mis suurendab transpordikulusid.
Sund arendada kaitsetööstust ja laiemat tööstuslikku sõltumatust loob uusi võimalusi ka Eesti elektroonikasektorile. 2025. aastal käivitub kompetentsikeskus KIIP, mis koondab kiipide arendamise ja testimise võimekuse ühe katuse alla ning võimaldab kohalikel kõrgtehnoloogiaettevõtetel viia oma tooted uuele tasemele.
“Meie kampaania „Õpi elektroonikat!“ jätkub ka tänavu, mis on viinud erinevatesse kõrgkoolidesse õppima palju noori, kellest esimesed on leidnud inseneridena tööturul rakendust, kuid käed rüpes me ei istu, sest olles partner vastloodud Inseneriakadeemiale, panustame aktiivselt ka selle programmi arengusse, et õpingud ja tööstuse vajadused püsiksid vastavuses,” kommenteeris Kolk.
2025. aastal jätkatakse ka rahvusvahelise elektroonikatööstuse konverentsi „EMS and Beyond“ korraldamist, mis toob Tallinnasse kokku Euroopa elektroonikasektori tippjuhid ja eksperdid.