Elektroonikatööstus on võtnud fookusesse inseneriõppe ja järelkasvu

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimehe, Incapi presidendi Otto Puki sõnul on tööjõuturg maailma kiire muutumise ja tehnoloogia tohutu arenemise taustal globaliseerunud ning talentide värbamine on väljakutse kõikidele tööandjatele.

Autor Gerli Ramler (Postimees Tööstus mai 2024)

Pukk nendib, et Eestis on puudu kümneid tuhandeid insenere. «Kui tahame olla tööstusriik, va- jame lähiaastatel lisaks ca 30 000 inseneri. Vastasel juhul seame riigi majandussektori kriitilisse seisu, sest tööstus on meie majanduse selgroog, tootes kolmveerandi ekspordist ja olles suurim tööandja. Ainuüksi kohalik elektroonikatööstus moodustab oma kahemiljardilise käibega olulise osa Eesti majandusest ja toob siia ka mahukaid investeeringuid.»

Tema kinnitusel on inseneride nappusele lahenduse leidmiseks välja pakutud mitmeid praktilisi võimalusi, milleks on tarvis ümberkorraldusi haridussüsteemis – olgu nendeks muutused kõrghariduse tel- limuste korralduses või nende rahastamise ülesehituses, gümnaasiumis kvaliteetse reaalhariduse seadmine prioriteediks või insenerialade korraldamisel arengusuundade valimine. «Esmalt peavad maailmatasemel tasuta tehniline kutseharidus ja jätkusuutlik inseneriharidus saama riigi strateegilisteks fookusteks. Üle tuleb vaadata innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuste rahastamise riiklikud põhimõtted ning eelistada neid, mille kommertsialiseerimiseks on olemas kohalik vajalik tööstuslik baas. Samuti tuleb kasvatada ettevõtete ja tööstusvaldkonna doktorantide koostööd ning suurendada riiklikku tellimust mitmekülgse inseneriharidusega järelkasvuks.»

Eesti Elektroonikatööstuse Liit on koondanud need lahendused visioonidokumenti «EETL-i visioon Eestist aastaks 2035», mis on esitatud ka valitsusele. Näiteks on üks lahendus lisaks kohaliku järelkasvu võimestamisele korraldada välistööjõu sissetoomisega seonduv nii, et tagatud oleks ka tööjõumaksude laekumine Eestisse ja õiglane sotsiaalkindlustuskaitse välistööjõule. Samuti tuleb teha välistudengitele Eestis töötamine lihtsamaks ja soodustada pärast õpinguid siiajäämist.

Probleem on ka kuvandi muutus, kuna tööd tööstussektoris ei nähta Eestis atraktiivse karjäärivalikuna. «Noored kujutavad tööstust endiselt ette musta keskkonda saastava valdkonnana, kus tehakse madalapalgalist primitiivset tööd. Tegelikult on ajakohases, targas tööstuses kasutusel tipptasemel tehnoloogia ning huvitavad robootika- ja digilahendused. Eelarvamuste tõttu on noori kaasata keeruline. Ometi on nii inseneriharidus kui ka tehniline kutseharidus olulised majanduse edasiviijad,» tõdeb Pukk.

Järelkasv on kasvava tööstusharu jaoks liiga väike

Stoneridge Electronicsi tegevjuhi Ardo Asperki hinnangul on häid töötajaid alati raske leida – viimasel ajal on üldpilt vaba tööjõu osas paremaks läinud, kuid kui vaadata konkreetsemalt inseneride või ekspertide järelkasvu, siis tegelikult ei ole olukord lihtsamaks läinud. «Hinnatud ekspert on oma ettevõttes hoitud ja järelkasv on kasvava tööstusharu vajaduse jaoks tõenäoliselt väike,» ütles ta. «Järelkasvu tagamiseks on meie strateegia koostöö koolidega nii üldisemalt tööstuse kui ka kitsamalt insenerierialade tutvustamiseks ja populariseerimiseks. Ekspertide järelkasv peab algama juba maast madalast huvi tekitamisega ja siis saab vaadata, kas meeldib rohkem elektroonika või mehaanika.»

Praktilised vaated on veel koostöö koolidega: tootmise või arenduskeskuse külastused, suvepraktikate pakkumised ja lõputöö teemadega mõlemapoolse kasu leidmine. Lisaks insenertehniliste võistluste toetamine: Enginaator, Robotex ja tudengite koolipoolsete pikaajaliste projektide sponsoreerimine nii finantsiliselt kui ka teadmiste jagamise kaudu. Samuti toetab Stoneridge Electronics ülikooliprojekte, nagu Solaride päikeseauto ja tudengisatelliidiprojektid, praegu on käigus järgmine põlvkond ehk Strateegiliste Uuenduste Testimise Satelliit (SUTS).

«Konkreetne, aga pika vaatega tegevus on projekt «Lapsed tööle». Tutvustame oma töötajate kooliealistele lastele ja lastelastele, kuidas meie tootmine välja näeb. Terve päev lõbusate haaravate tegevustega näitab lastele, kuidas ja kus nende vanem tööd teeb,» lisab Asperk.

Inseneride puudusest on saanud ettevõtete jaoks klaaslagi

Elektroonika- ja kaitsetööstuses tegutseva Ranteloni arendusdirektori Karl Taklaja sõnul on inseneerial ettevõtte väärtuspakkumises suur osakaal ning inseneride põud mõjutab neid otseselt. «Inseneride puudus on meie suurim klaaslagi. Valmistame ja arendame erinevaid omatooteid ning pakume teenusena täistootearendust ja tootmist. Topelt raskeks teeb olukorra asjaolu, et oleme spetsialiseerunud raadio- ja mikrolainetehnoloogiale ja lahendustele ning Eesti ülikoolid on loobunud raadioinseneride koolitamisest.»

Tänapäevane lai kõrgharidus tähendab Taklaja kinnitusel, et tööturule sisenevad laia silmaringi, kuid väheste erialaoskustega insenerid, kelle spetsialistiks koolitamine ettevõtte sees võtab aega aastaid. Lahendusena antakse juba mitmendat aastat TalTechis välja kahte stipendiumi bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele, kes on valinud telekommunikatsiooniga seotud õppeaineid. Lisaks pakutakse üliõpilastele praktikakohti.

Ranteloni personali saab liigitada kolmeks: insenerid, administratiiv- ja tugipersonal ning tootmistöötajad. Arvestades elektroonikatööstuse ulatust ja osakaalu Eesti tööstuses, on tootmistöötajaid leida veidi kergem. «On päris palju inimesi, kes on seda tööd teinud ja sektoris on teatav töötajate mobiilsus. Meil ei ole probleemiks ka struktuurne tööjõupuudus, sest asume ja tegutseme Tallinnas, kus on teatavasti Eesti parim ja suurim töötajate värbamisväli,» möö- nab Taklaja.

Tööturg on aktiviseerunud

Éolane Tallinna juhatuse liige Tuuli Tromp hindab, et praegu on tööturg aktiivne ja juba eelmisel aastal täheldati spetsialistide ja juhtide konkurssidel märkimisväärset kandidaatide arvu kasvu. On nii valmisolekut sobivate tingimuste korral töökohta vahetada kui ka neid, kes on vabad ja kohe valmis tööle asuma.

«Operaatoreid pole me paraku juba üle aasta värvanud, kuid aktiivsete tööotsijate helistamise-kirjutamise põhjal võib samuti öelda, et võrreldes mõne aasta tagusega oleks praegu vajaduse korral lihtsam värvata küll. Endiselt on keeruline leida aga insenere,» lausus Tromp. «Inseneride järelkasvu tagamiseks on meie vaates enim kasu oma valdkonna turundamisest ja aktiivsest tööst praktikantidega. Eelmisel aastal panime esimest korda välja stipendiumi TalTechi bakalaureuseõppe üliõpilasele ja sel aastal jätkame seda.»

Lisaks toetab Éolane Tallinn rahaliselt noorte jõudmist mai lõpus Indoneesias toimuvale rahvusvahelisele rakendusfüüsika olümpiaadile, osaleb kampaanias «Õpi elektroonikat», kutsub kutsekoolide ja ülikoolide õppureid enda juurde tehase ja töökeskkonnaga tutvuma ning pakub inseneripraktikat.