Uue kooliaasta algus tähistab kõige aktiivsema praktikaperioodi lõppu, mil elektroonikatööstuse ettevõtted üle Eesti annavad sadadele noortele võimaluse näha sektorit seespoolt ja panna enda teoreetilisi teadmisi praktikas proovile. Oma kogemusi jagavad tudengid, kes tänavu praktiseerisid rahvusvahelistes elektroonikaettevõtetes Stoneridges ja Incapis.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul on Eestis esindatud kogu elektroonikatööstuse väärtusahel ning selleks, et saada tippklassi praktikakogemust, ei pea tingimata välismaale minema. “Elektroonikatööstus on valdkond, mis on Eestis väga kõrgel tasemel. Erinevates elektroonikatööstuse ettevõtetes, olgu selleks kohalikud start-upid või suurte rahvusvaheliste elektroonikatootjate Eesti üksused, on võimalus omandada esmaseid praktilisi valdkondlikke kogemusi väga erineva väljaõppega noortel – nii kutsekoolide ja ülikoolide õppuritel, kes juba konkreetset eriala õpivad, kui ka gümnaasiumiõpilastel,” rääkis Kolk ning lisas, et järelkasv on tööstusele ülioluline. “Ettevõtete praktikaprogrammid on hea võimalus tulevaste töötajate leidmiseks ja enda kui tööandja tutvustamiseks. Tööstuses on lähiaastatel vaja 30 000 inseneri, lisaks muidugi ka teisi kompetentseid spetsialiste, ning võib öelda, et elektroonika valinud noored leiavad pärast õpingute lõpetamist kindlasti Eestis töö.”
Šveitsist kodumaale maailmatasemel praktikale
Šveitsi mainekas tehnikakõrgkoolis elektri- ja elektroonikainseneriks õppiv Siim Rausi valis oma suviseks praktikakohaks Tallinnas asuva Stoneridge Electronics AS tehase, mis arendab ja toodab elektroonikaseadmeid autotööstusele. “Läbirääkimiste käigus kujunes minus veendumus, et mind ootab tõeliselt sisuline erialane töö,” selgitas ta praktikakoha valikut.
Siim rõõmustab, et sai praktika jooksul tegeleda nii kontoritööga kui ka tootmise praktilise poolega. Praktika algas tootmismistsehhis, kus ta pani kokku ja testis erinevaid tooteid, mida Stoneridge oma Tallinna tehases valmistab. “Hea insener peab olema kursis kõikide tootmise etappidega,” leiab ta. Pärast tootmistsehhi töötas ta elektroonikalaboris. “Seal tegelesin inseneride valvsa silma all vigaste toiteplokkide diagnostika ja parandamisega ning selle kõrvalt aitasin uuendada ka komponentide andmebaasi ning liigutada andmeid vanast tarkvarast uude,” tutvustas ta praktika tööülesandeid.
“Huvitav oli tutvuda kõikide etappidega, mis toote valmimiseni viivad. Minu jaoks oli kõige põnevam toiteplokkidega tegelemine, eriti just komponentide jootmine trükkplaadile. Läbisin jootekolviga töötamiseks praktikal olles vajaliku koolituse ja sain õpitut kohe ka rakendada,” jagas Siim praktika põnevamat külge. “Usun ka, et erialane töökogemus aitab edaspidi õpingutel teooriat paremini mõista,” võtab ta praktikakogemuse kokku.
Erialane praktika kodusaarel
Kuressaarest pärit Eesti Maaülikooli tehnotroonika eriala üliõpilane Krister Aleks Kasemaa oli sel suvel Incapi Kuressaare tehases praktikal juba teist korda. Pärast esimese lühema praktika läbimist julgustasid Incapi büroojuht ja toonane praktikajuhendaja teda tagasi tulema kui järgmiseks praktikaks kohta on vaja.
Kuressaare on väike linn ja Krister Aleks ütles, et Incapist oli ta enne kuulnud ja teadis, et nad toodavad elektroonikat. “Mu jaoks oli üllatus kui suur ettevõtte Incap on, seda nii personali, töö mahu, klientide ja muu sellise poolest,” rääkis Krister Aleks tagantjärele. Lisaks Eesti tehasele tegutseb ettevõte ka Soomes, Indias, Slovakkias, Suurbritannias, USA-s ja Hongkongis ning annab tööd 2900 inimesele.
Krister Aleksi ülesanneteks oli põhiliselt aidata tehnoloogiajuhti ja töökeskkonnaspetsialisti – teha inventuuri kliendivara üle ja kaasajastada nendega seonduvaid ohutusjuhiseid. “Kõige põnevam oli tutvuda ettevõttes toodetavate toodetega ja aru saada, kuidas neid täpselt tehakse,” tõi Krister Aleks välja.
