Eesti Elektroonikatööstuse Liit korraldab tänavu taas koos koolide ja ettevõtjatega teavituskampaania, mis kutsub noori üles õppima elektroonikat. Iga-aastase kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et Eestil on lähiajal puudu 30 000 inseneri, kes looksid tööstuses lisaväärtust Eesti majandusele.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikme, Comodule’i tegevjuhi ja kampaania kõneisiku Kristjan Maruste sõnul on ükskõik millises tänapäeva tootes elektroonika kõige süda. “Kaevurid ütlevad, et kõik algab kaevandamisest, elektroonikud võivad sama öelda, et kõik algab elektroonikast. Eestis on IT väga üle haibitud ja noortele tunduvad IT-õpingud lihtsamad, ent kogu kood jookseb ju elektroonika peal, iga maailmas kirjutatud programm jookseb elektroonika peal. Kui poleks elektroonikat, siis poleks ühtegi informaatikut maailmas,” leiab Maruste.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul on Eestis elektroonikainseneride põud ja vajadus elektroonikateadmistega ekspertide järgi kasvab aasta-aastalt. “Eksportiv tööstus on Eesti majanduse mootor ja selleks, et me oleksime riigina tulevikus edukamad, on meil vaja tööstusesse noori, kes arendavad nutikaid lahendusi.”
Maruste kinnitusel on noorte seas suur eelarvamus, et inseneriks on väga raske õppida. “Noortel on tunne, et programmeerijaks on lihtne õppida. Tegelikult on programmeerimises lihtsaid töid palju rohkem, näiteks kodulehtede loomist. Kui tahad programmeerimises päriselt looja olla, siis see on väga raske ja ei lahenda siiski tõeliselt probleeme, mis maailmas on. Elektroonika on sellepärast nii äge, et see on kõikide toodete ja maailmapäästmisoperatsioonide alus,” lisas Maruste.
“Näiteks meditsiinitööstuses on oluliselt rohkem kasu optikast, füüsikast ja elektroonikast ja vähem kasu programmeerimisest. Elektroonikaga päästab rohkem elusid näiteks impedantsi mõõtmisega kui tarkvara abil. Loomulikult on vaja elektroonika toimimiseks sardsüsteeme programmeerida, aga elektroonikud õpivad selle programmeerimise ka ära,” on Maruste kindel.
Noortele, kel on huvi elektroonika vastu, soovitab Maruste osta Arduino kiti ja proovida kodus midagi ise teha. “Samuti on palju võimalusi õppida internetist. See valearusaam võiks kaduda, et elektroonika on hullult keeruline. Mikrokiipide tootmine on väga keeruline, aga mitte elektroonika arendamine,” on Maruste veendunud.
Noortele suunatud teavituskampaanias osalevad Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liikmed Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Polütehnikum, Tartu Ülikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Comodule, Ericsson Eesti, Incap Estonia, Krakul, Arrow ja Hansavest.