Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris tegutseb üle 250 ettevõtte. Enamik suuremaid ettevõtteid on rahvusvahelisele kapitalile kuuluvad tootmisüksused või tootmisteenuse pakkujad. Paljud ettevõtted asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses, kuid kaaluka panuse sektori eksporti annavad ka pealinnast kaugemal asuvad tehased. Nii näiteks moodustavad Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Ida-Virumaal tegutsevad elektroonikaettevõtted ühe tähtsaima tegevusvaldkonna oma piirkonnas.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ja elektriseadmete tootmine. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise alal on suurimad ettevõtted Ericsson Eesti AS (mobiilsidevõrguseadmed), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja FLIR Systems Estonia OÜ (termograafiasüsteemide tootmine) ning arvutite tootjaist on suurim Ordi OÜ. Erinevalt selle tööstusharu üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmise alal on suurim ettevõte ABB AS, mille põhitegevusala on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Prysmian Group Baltics AS (kaablite tootmine) Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed), AS Glamox (elektriliste valgustusseadmete tootmine) ning AS Harju Elekter Elektrotehnika (elektrijaotusseadmed).

2020. aastal mõjutasid elektroonikatööstust eelkõige koroonakriisist tingitud tarneraskused, mille tõttu langes esialgse statistika põhjal elektroonikatööstuses müügitulu 2%. Nõudlus elektroonikatoodete järele on küll kasvanud, kuid komponentide tarneprobleemide tõttu oli tellimuste täitmise võimekus piiratud. Sektori ettevõtete ekspordi osatähtsus müügis jäi aga endiselt kõrgeks, üle 90%.

Sektori kogumüügist tuleb suurem osa tuleb arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest, kuid võrreldes varasemate aastatega on elektriseadmete tootmise osakaal kasvanud ligi 10%. 2020. aastal moodustas elektriseadmete tootmine 39% kogu elektroonikatööstuse müügist. Mõlema tööstusharu toodangust läheb suurem osa ekspordiks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete müügist eksporditi 96% ning elektriseadmete tootmise müügist 86%. Sektor annab olulise panuse kogu töötleva tööstuse eksporti.

Elektroonika- ja elektriseadmete sektori tootmismaht langes 2020. aastal jooksevhindades 2%. Samuti oli esialgsete andmete põhjal müügitulu ja eksport elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris languses. Sektori ettevõtete ekspordi osatähtsus müügis jäi aga endiselt kõrgeks, üle 90%, ning osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis kasvas pisut. Koroonaviiruse mõju elektroonikatööstusele oli pigem tagasihoidlik tänu ettevõtete heale varustatusele tootmiseks vajalike komponentidega ning suurenenud nõudlusele teatud elektroonikatööstuse toodete järele. Näiteks kasvatas viiruse levik nõudlust meditsiinielektroonika tootmises, kuid samal ajal vähendas nõudlust transpordivahendite tootmisega seotud valdkondades.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eksport langes 1,1 mld euroni ning elektriseadmete eksport 0,6 mld euroni. Kogu elektroonika- ja elektriseadmete ekspordis oli jätkuvalt suurima osakaaluga mobiilsideseadmete väljavedu, mis moodustas 40% sektori ekspordist ja mis oli võrreldes 2019. aastaga veerandi võrra suurem. Samuti olid olulised ekspordiartiklid trafod, voolujaotusseadmed ning kaablid, kuid nende tootegruppide eksport langes võrreldes eelneva aastaga. Suurimat ekspordikasvu näitasid erinevad meditsiiniseadmed.

Aastal 2018 tõusis elektroonika- ja elektriseadmete ekspordi suurimaks sihtturuks USA, mille osatähtsus kogu ekspordis oli siis 18%. 2020. aastaks oli USA osatähtsus tõusnud 25%ni ning võrreldes eelneva aastaga kasvas ekspordikäive 38%. Ekspordist USAsse moodustasid 84% mobiilsideseadmed, mille väljavedu kasvas aastaga üle 40%. Suure ekspordikasvu taga on asjaolu, et USA sidefirmad ehitavad hoogsalt 5G võrke, mille jaoks tehnika valmistatakse Eestis. Suuremad elektroonika- ja elektriseadmete toodangu mahud lähevad veel Soome, kuhu eksporditavate kaubagruppide portfell oli laiapõhjalisem. Suurimad kaubagrupid olid trafod (20%), voolujaotusseadmed (15%), elektrimootorite ja -generaatorite osad (15%) ning kaablid (10%). Ekspordikäive Soome vähenes küll aastaga vaid 0,4%, kuid osatähtsus kogu ekspordis langes kahe protsendipunkti võrra 16%ni. Olulisemad elektroonikatööstuse ekspordi sihtriigid on veel Rootsi, Venemaa ja Saksamaa, mille ekspordimahud muutusid vastavalt 14%, 10% ja -24%.

Hoolimata koroonaviirusega seotud majanduslikest probleemidest on nõudlus elektroonikatoodete järele kasvanud. Tehnoloogia ja digitaliseerimise areng nõuab järjest enam elektroonikat, mis tähendab, et elektroonikatööstuse sektorisse tuleb järjest tööd juurde. Suurenenud nõudluse tingimustes kasvas 2020. aastal elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris tööjõu-uuringu andmetel töötajate arv 1 700 inimese võrra. Positiivsed muutused toimusid nii arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kui ka elektriseadmete tootmises.

Elektroonikasektori palgakasv jäi 2020. aastal pigem tagasihoidlikuks. Võrreldes eelneva aastaga kasvas sektori keskmine brutokuupalk 3,5%. Suuremat kasvu näitas arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete allharu palk, mis kasvas aastaga 5,7%. Elektriseadmete tootmises kasvas keskmine brutokuupalk vaid 1,4%.

Tootlikkuse näitajad lisandväärtuse alusel liikusid positiivses suunas. Sektori kogutootlikkus kasvas 5% ning tööjõukulude tootlikkus 4%. Lisaks kasvas ka tööviljakus hõivatu kohta ja seda ligi 10%. Eestis on palju elektroonikatööstuse ettevõtteid, mis liiguvad järjest kõrgema lisandväärtuse suunas, pakkudes lisaks tootmisele ka osalemist tootearenduses. Lisandväärtuse kasvu toetavad ka globaalsed trendid, nagu 5G, digitaliseerimine, asjade internet ja keskkonnasäästlikud tehnoloogiad, mis kasvatavad nõudlust kõrgtehnoloogiliste elektroonikatoodete järele.

Tulenevalt ülemaailmsest koroonaviirusega seotud ebakindlusest majanduse käekäigu osas, langesid 2020. aastal ettevõtete investeeringud. Elektroonikatööstuse sektori investeeringud langesid aastaga ligi 40%. Suurema osa sektori investeeringutest teeb arvutite-, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise allharu, mille investeeringud langesid 2020. aastal 38%. Elektriseadmete tootmise ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse langesid 43%. Lisaks koroonapandeemiast tingitud ebakindlusele tuleviku suhtes mõjutab investeeringute langust ka asjaolu, et ettevõtted ei tee suuri investeeringuid ise, vaid soetavad nii tootmishoone kui ka vajalikud masinad ja seadmed hoopis rendilepingu alusel.

2020. aasta, mil COVID-19 pandeemia algas, oli kõikidele sektoritele keeruline. Elektroonikatööstuse majandusnäitajad olid küll suhteliselt head, kuid üldine majanduslik ebakindlus ning tarneraskused viisid sektori siiski langusesse. Praegune olukord näitab aga nõudluse kasvu elektroonikatoodete järele ja trendid toetavad nõudluse hoogsat kasvu ka tulevikus. Nii Euroopa Liit kui ka USA plaanivad olulisemate elektroonikakomponentide tootmise tuua geograafiliselt lähemale ning Eestil on võimalik nendest arengutest osa saada. Eesti Konjunktuurinstituudi 2021. aasta märtsikuu uuringu kohaselt kasvas toodangu maht arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises ning rohkem kui pooled ettevõtted prognoosisid toodangu mahu kasvu ka lähimal 3 kuul. Lisaks oodati suuremaid eksporttellimusi ja prognoositi töötajate arvu suurenemist. Samuti suurenesid elektriseadmete tootmise tellimused ja toodangu mahu langus pidurdus, mis tuli aga suurenenud siseturu nõudluse arvel. Siiski prognoositi järgevaks 3 kuuks eksporttellimuste suurenemist ning mõõdukat töötajate arvu kasvu.